Mida Kabbala õpetab?
Kabbala toob välja üldise Seaduse, annab üldise valemi kogu maailmakõiksuse mõistmiseks.
Einstein soovis leida valemit, mis haaraks endasse kogu universumi, kõikide detailidega. Ta mõistis, et kui see on tõde, siis peab see olema väga läbipaistev: mitmete parameetrite vastastikune mõju lihtsa funktsionaalse sõltuvuse teel.
Kabbala viib meid valemini, mis selgitab kõike. Nii kinnitavad kabalistid, me püüame selles veenduda.
Kabbala – see on õpetus maailma tekkest sealhulgas selle algusest ja lõpust, formeerimise protsessist ja korraldusest, liikumisest tervikuna ja igast selle detailist eraldi.
Kabbala õpetab tundma:
- kogu universumi loomist: kaasaarvatud kosmost, päikesesüsteemi, elutut, taimset ja loomset maailma ning inimest;
- kogu arengu protsessi kulgemist, funktsioneerimist ja lõppeesmärki;
- võimalust inimese sekkumiseks sellesse protsessi (s.t. antropoloogiline aspekt);
- meie tänase seisundi seost nende seisunditega, kus me varem viibisime kuni siia ilma – inimeste maailma ja ühiskonda, sattumiseni s.t. kuni meie sündimiseni;
- nende kümnete aastate mõte, ajal kui me eksisteerime bioloogilise kehana ja läbi selle tajume ümbritsevat maailma;
- seisundit, milles me selles maailmas eksisteerime, seisundit, milles me oleme peale surma;
- eluringid – kas need on olemas ja kuidas need on omavahel seotud;
- selle maapealse elu liitumise võimalikus kõrgeima vormi liikumisse, milles me eksisteerime enne sündi ja peale surma;
- teaduse, kunsti, kultuuri allikad – kõik mis on seoses keelega, inimese tegevusega, just sellisel viisil nende juurte ja põhjuste realiseerimisega.
Milleks me vajame kabbalat?
Kabbala aitab lihtsal inimesel mõista seda, et oma eksisteerimise protsessis on ta läbi elanud mitmeid elusid, mitmel korral laskunud meie ellu, taas sündinud ja uuesti lahkunud.
Mis ajani ja mitmel korral peab inimene laskuma meie maailma?
Seda ajani, kui ta omandab täielikult kabbala õpetuse. Saab isiksuseks, kes talitab õigesti, tunnistades täielikult maailma kõiksuse kõrgeimaid seadusi. Ta peab saavutama sellise eksisteerimise staadiumi ja siis ei pea ta enam laskuma meie maailma…
Mis saab edasi? Kas see tähendab, et peale seda – enam ei sünnita?
Peale selle, kui inimene avastab enda jaoks kogu universumi ja tõuseb selle tulemusena oma kõige täiuslikumasse seisundisse – siis ta ei tule enam tagasi sellesse maailma. Selles siis seisnebki tema olemise eesmärk. Mida tähendab – olla meie maailmas või teises seisundis väljaspool meie maailma enne meie sündi või peale suremist?
Me sünnime meie maailma, siis tekib meie bioloogiline keha. Me eksisteerime selles bioloogilises kehas, viies meeleorganis, teatud perioodil – näiteks 70 aastat. Meie keha sureb, olles oma elu ära elanud. Meie sisemine olemus, mida võib nimetada hingeks, Kabbalas nimetatakse seda kli (anum), jääb samasse olekusse. Hing, see anum, saab endale ihulise kesta, pärast aga kaotab selle. Kogu põhjus tema laskumisest meie maailma ja ihulise kesta saamisest, seisneb selles, et peale viie meeleorgani sai meile osaks ka kuues meeleorgan ja seega me tajusime Kõrgeimat maailma, mis asub meie maailmas.
Selle tagajärjel saab täiuslikuks vaimne struktuur, mida me nimetame hingeks. Sellest tuleb juttu kabbala peatükis nimega „Hingede rändamine“: miks on igal ühel oma eluring, kes me olime eelmistes rändamistes, millised rändamised on meile seatud tulevikus, kas me peame neid kindlasti läbima või saab neid ka mingil moel vältida.
Ühendades endasse kõike seda, mida eespool märgitud, toob kabbala esile üldises Seaduses, esitab üldise valemi kogu universumi selgitamiseks. Einstein unistas leida sellist valemit, mis sisaldaks endas kogu universumit, kõikide selle detailidega.
Ta mõistis, et kui see on tõeline, siis see peaks olema väga läbipaistev: vastastikused mõjutused mõnede parameetrite vahel lihtsate funktsionaalsete sõltuvuste teel. kabbala just suunab meid selle valemi juurde, mis annab seletuse kõigele. Vähemalt nii kinnitavad kabalistid, meie aga püüame selles ise veenduda.